Mõnus suvelugemine on ajaviiteromaan „Kolm naist laeval“, mis räägib Sallyst, Eve’ist ja Anastasiast, kes seisavad ristteel. Sally on kahe täiskasvanud lapse ema ja Duncani abikaasa, kuid ta on hiljuti aru saanud, et tahab elult midagi rohkemat kui maja ja aia hooldamine ning õhtune telekavaatamine mehe kõrval, kellega pole enam millestki rääkida. Eve on pisut ülekaaluline keskealine naine, kes koondati äsja ettevõttest, millele ta pühendas kolmkümmend aastat oma elust. Anastasia on pensionieas isepäine ja vaba hing, kes elab kanalilaevas Number Üks koos oma koera Noah’ga, aga seisab silmitsi tõsise terviseprobleemiga.
Naised kohtuvad juhuslikult ning selle tulemusel nõustuvad ilma igasuguse laevasõidu kogemuseta Sally ja Eve viima Anastasia laeva läbi Inglismaa kanalite järgmisse sihtpunkti. Sel nädalaid kestval teekonnal õpivad nad tundma iseennast ja maailma hoopis uuest vaatevinklist.
Nii on „Kolm naist laeval“ võluv, liigutav ja vaimukas romaan, mis tõstab tuju ning hindab elurõõmu, sõprust, eneseleidmist ja parimat elu, mida igaüks elada saab. Kui tahad oma ellu natukene seiklusi, ise turvaliselt rannas või aias pikutades, siis see lugu on eriti sobilik valik.
„Iga mängitud noodi“ keskmes on südantlõhestav lugu purunenud abielust, täitumata unistustest, andestamisest ja saatuslikust haigusest.
Maailmakuulus pianist Richard on oma karjääri tipul. Ta armastab muusikat ja klaverimängu üle kõige, olles sellele pühendanud suure osa elust ja ajast ning lihvinud oma oskused täiuseni. Eksabikaasa Karinaga ei seo teda enam miski peale ülikoolis õppiva tütre, kellega aga mees pole kunagi lähedane olnud. Richardi ellu tuleb saatuslik pööre, kui tal avastatakse ALS – progresseeruv närvisüsteemi haigus, mis mõjutab aju ja seljaaju närvirakke ning mille tagajärjel kaob kontroll lihaste töö üle. Paranemislootust ei ole.
Karina ei ole lahti saanud kibestumisest, mis on tema elu mürgitanud juba palju aastaid. Ka tema oli omal ajal andekas ja lootustandev pianist, aga erinevalt Richardit köitnud klassikalisest muusikast kuulus naise süda džässile. Kui perre sündis tütar, pühendas naine end emadusele ning jäi muusikaga seotuks vaid kohalikele lastele klaveritunde andes. Hing igatses aga enamat.
Kui mees haigeks jääb, on Richard ja Karina juba mitu aastat lahus elanud. Ometi on nende vahel side, mis viib selleni, et naine hakkab oma endise abikaasa eest hoolitsema. Nii rullub lahti purustavalt realistlik pilt haigusest, peresuhetest ja suremise protsessist.
Selle suve parim krimiromaan on äsjailmunud Catherine Ryan Howardi „56 päeva“. Raamatu peategelased on Oliver ja Ciara, kes saavad tuttavaks supermarketi kassajärjekorras. Üks asi viib teiseni ning kui Dublinis kuulutatakse COVID-19 tõttu välja eriolukord, otsustavad noored kokku kolida. Sest ainult ühes leibkonnas elavatel inimestel on lubatud lockdown’i ajal kokku puutuda.
Kuid nagu iga uue suhte puhul, on siingi asju, mida Ciara oma vastleitud poiss-sõbra kohta ei tea. Ja täpselt sama kehtib Oliveri puhul. Õhus hõljub algusest peale eelaimus – midagi on valesti. Aga mis? Ja kes on paha? Kes on hea?
Kirjanik jutustab loo põigates olevikust minevikku ning jälle tagasi, näidates kõike nii mõlema peategelase kui ka juhtumit uurivate detektiivide pilgu läbi. Loos on tabatud hämmastavalt realistlikult ärevust, ebakindlust, eraldatust ja hirmu, mida me kõik pandeemia esimeste lainete ajal kogesime. Aga see on kõigest taust. Põhilugu avab meisterlikult inimloomuse tumedamaid tahke ja tuletab meelde, et igal teol on tagajärg.
Grethe Bøe debüütromaan „Mayday“ on hirmutavalt realistlik lugu, mis viib lugeja kaugele põhja, Norra ja Venemaa piirile. Seal aset leidvad sündmused ähvardavad valla päästa kolmanda maailmasõja.
Venemaa ja NATO suhted on teravad, kuna NATO alustab Põhja-Norras oma kõigi aegade suurimat talveõppust. Venelased tunnevad, et neid provotseeritakse ja alustavad omaenda „õppust“ Venemaa poolel Norra piiri ääres. Sündmuste ahel hakkab hargnema, kui NATO lennuk F-16 satub kahe riigi piirialal vastasseisu Venemaa lennukiga ja tulistatakse alla. F-16 pardal on saami-norra päritolu naispiloot Ylva Nordahl ja USA õhujõudude üks parimaid hävitajapiloote John Evans.
Põgenedes läbi metsiku ja kauni arktilise tundra, vaenlased kannul, avastab Ylva, et inimesed, keda ta on usaldanud, sealhulgas kaaspiloot John Evans, pole tegelikult need, keda nad väidavad end olevat.
Kindlasti on „Mayday“ haarav jutustus, kus lugeja haaratakse kaasa esimesest peatükist ning põnevust jätkub viimase leheküljeni.
Kes tahab lugeda midagi pisut tõsisemat ja tavapärasest väga erinevat, võib kätte võtta Charlotte McConaghy esikromaani „Ränded“, et siirduda koos peategelase Franny Lynchiga Gröönimaalt Antarktikasse. Nimelt uurib Franny ihuüksi Gröönimaa rannikul randtiire, kes valmistuvad arvatavalt viimaseks rändeks Antarktikasse, ja märgistab neid GPS-saatjatega. Kliimamuutuste tõttu on maakera loomastik peaaegu täielikult välja surnud ning Franny tahab järgneda tiirudele nende rändel. Selleks tuleb tal veenda viimase Gröönimaale jäänud kalalaeva kaptenit Ennist kurssi muutma ning asuma pikale ja ohtlikule teekonnale Antarktikasse.
Aga kas linnud viivad laeva viimaste allesjäänud heeringaparvede juurde? Miks on naine oma soovis nii järjekindel ja mis on tema tegelik eesmärk?
Franny tunneb looduse ja lindudega suuremat osadust, kui seda endale tunnistada julgeb. Mingi sisemine sund ajab teda rändama, ikka ja jälle on ta pidanud lahkuma armsatest inimestest ja paikadest. Franny abikaasa Niall, ornitoloog ja ülikooliprofessor, kes uurib ja üritab päästa veel viimaseid ellujäänud linnuliike, tunneb ära Franny loomuse, kuid ka armastusest jääb väheks, et Frannyt tagasi hoida. Näib, et tagasivaated Franny senisele elule triivivad lugu vältimatult traagilise lõpplahenduseni.