Kuid selleks, et emotsioonidest aru saada ja neid paremini kontrollida, peab teadma, mis emotsioonid on, miks need tekivad ja milliseid reaktsioone need tekitavad. Mida varem need asjad selgeks saab, seda lihtsam on elus hakkama saada ning kust mujalt siis ikka tarkust koguda, kui mitte raamatust. „Inspektor Kroku emotsioonimeeter“ aitab väga lihtsalt ja huvitavalt emotsioonidega seotud teemad lastele juba varakult selgeks teha.
Emotsioonide asjatundja Kroku
Raamatus tegutseb inspektor Kroku – kuulus detektiiv Metsakülast. Ta on emotsioonide asjatundja ja jagab oma teadmisi, kasutades selleks juhtumeid, mille on lahendanud.
Algatuseks selgitab inspektor Kroku, mis on emotsioonid ja milliseid reaktsioone need tekitavad. Emotsioon tekib siis, kui me satume olukorda, mis tekitab kehas muutuse. Muutust võib kogeda kas meeldivana või ebameeldivana, aga mõlemal juhul tekitab emotsioon kehas füüsilisi reaktsioone, mille eesmärgiks on olukorda kontrollida. Kroku toob lihtsaid näited, mis aitavad toimuvat paremini mõista ning millega iga laps saab end samastada. Näiteks, kui millegi ees on hirm või mõni asi tundub väga ebameeldiv, võib kõht valutama hakata. „Meil võib kõht nii hirmsasti valutama hakata, et tundub, nagu oleksime terve põõsatäie marju nahka pistnud, ehkki tegelikult pole mitte ühtegi marja söönud. Mitte toit ei pane meie kõhtu valutama, vaid hoopis midagi muud,“ selgitab Kroku keha reaktsiooni
Tundeid mõõdab emotsioonimeeter
Emotsioonide mõõtmiseks leiutas Kroku emotsioonimeetri, mille abil saab iga laps oma tunnetest paremini aru. Mõõta saab kümmet emotsiooni kolmel erineval tasemel. Emotsioonideks on rõõm, kurbus, viha, hirm, kadedus, armukadedus, üllatus, vastikus, häbi ja armastus ning nende tase võib olla madal, keskmine ja kõrge
Mõõtmine käib üsna samamoodi, nagu kraadiklaasiga kraadimine. Kui kraadiklaas näitab üle 37 pügala, siis tead, et sul on palavik. Emotsioonimeeter näitab aga seda, mida sa tunned ning kui kõrge on emotsioonide tase. Kui näiteks kadeduse pügal on kõrge, siis see ei ole hea tunne. Täpselt samamoodi, nagu sul ei ole 39-kraadise palavikuga mõnus olla. Kui palaviku alandamiseks saad võtta rohtu, siis kadeduse alandamiseks on samuti olemas vahendid. Neid ei leia küll tabletipurgist ega siirupipudelist, aga igaühel on nendele ligipääs olemas. Kroku selgitab väga lihtsalt ja arusaadavalt, mida teha, kui on soov mõne emotsiooni taset madalamaks või kõrgemaks saada.
Meeles tuleb aga pidada, et emotsioonimeetriga mõõtmine on iga inimese puhul erinev ja sõltub sellest, kuidas tema olukorda tajub. Kui kaks last otsustavad minna Munamäe torni, siis üks läheb julgelt üles, vaatab alla ja rõõmustab, et ta saab olla pilvedele nii lähedal. Tema emotsioonimeeter näitab siis rõõmu kõrget taset. Teine laps aga seisab poole trepi peal, hoiab ema käest kõvasti kinni ning tunneb, et jalad muutuvad makaronideks ja ta ei suuda ühtegi sammu teha. Tema emotsioonimeeter näitab hirmu kõrget taset.
Kuid vähe sellest, et Kroku aitab lastel emotsioonidega lähemalt tuttavaks saada, ta annab ka häid retsepte, mis aitavad emotsioone juhtida, kui on tunne, et asjad hakkavad üle pea kasvama.
Samuti aitab ta aru saada, et kõik emotsioonid võivad olla head, peame vaid teadma, mida nendega peale hakata. Näiteks, kui me kaotame midagi, mis on meile tähtis, siis on täiesti normaalne end urvana tunda – rõõmus oleks sellisel juhul veider olla. Emotsioonid on sageli ka kasulikud ja vajalikud. Näiteks hirm aitab meid kaitsta olukordade eest, mis võivad olla ohtlikud, näiteks käe mesitarru pistmine. Kokkuvõttes võivad kõik emotsioonid kasulikud olla, see sõltub olukorrast ja nende õigest tugevusest.
Krokuga koos saab targemaks
Inspektor Kroku jagatud teadmiste abil saab ema või isa kodus koos lapsega mõelda olukordade peale, mis elus ette on tulnud ning analüüsida, mis tundeid need on tekitanud. Selline mõttetöö võib aidata tulevikus lapsel sarnases olukorras endaga paremini toime tulla.
Raamat sobib hästi lasteaia vanemate rühmade või algklassi õpilastele lasteaias või koolis lugemiseks, sest võimaldab hiljem üheskoos emotsioonide kohta kollektiivis juhtunu varal näiteid otsida ning paneb lapsed erinevaid olukordi hindama ja nendest paremini aru saama.
Õppimine on ju kõige toredam siis, kui see toimub märkamatult. Nii nagu paljud praegused lapsevanemad õppisid koos Mõmmiga tähed selgeks „Mõmmi aabitsast“ karulapse seiklustele kaasa elades, saavad nad oma lastele õpetada emotsioone inspektor Kroku abiga. Tema juhendamisel saab palju selgemaks, miks vahel tahab vägisi naer peale tulla, miks teinekord ei saa pisaraid tagasi hoida või miks tahaks mõnikord häbenedes pea padja alla peita.
Kui tead, miks midagi tunned, siis tead ka, kuidas selle emotsiooniga paremini hakkama saada.
Inspektor Kroku emotsioonimeeter
Susanna Isern
Illustreerinud Monica Carratero
Tõlkinud Helena Niidla
100 lk, 245 x260, kõvad kaaned