Raamatust leiab nii tehnika, taktika, vaimse ettevalmistuse, vigastuste ennetamise kui ka toitumise alaseid soovitusi. Oma teadmisi jagavad lisaks autorile ka ala tippspetsialistid – treener Karl-Sander Eensoo, spordiarst dr Gunnar Männik ja toitumisnõustaja Kerstin Joandi.
Raamatu üks suurimaid tugevusi peitub aga just selles, et see pakub praktilisi harjutusi, mida noor saab iseseisvalt teha, et arendada tehnilisi oskusi. Harjutusi on väga erinevate oskuste – palli omaksvõtt ja söödud, triblamine, lähikontroll, trikid ja pettemanöövrid, söötmine, tsenderdamine, ründamine ja pealelöögid, kauglöök, karistuslöök, penaltilöök, kaitsemäng, peaga mäng, platsinägemine ja väravavahi oskused – arendamiseks.
Ja kui tekib küsimus, miks ikkagi individuaalselt harjutada, siis sellele vastab raamatus jalgpallitreener Karl-Sander Eensoo.
„Iga jalgpallitrennis käiv laps, kes tahab oma potentsiaali võimalikult hästi realiseerida, võiks iseseisvalt harjutusi juurde teha. Kahjuks ei piisa ainult sellest, kui käia igas oma võistkonna trennis kohal, sest mängija arenguks on vaja palju kordusi erinevates elementides.
Iseseisev harjutamine annab võimaluse kiiremini ja kaugemale areneda. Lisaks aitavad individuaalsed harjutused noorel mängijal paremini mõista oma arenguvajadusi ning suurendada motivatsiooni ja pühendumust. Just noores eas on harjutamine ülitähtis, sest siis on kõige lihtsam oma oskusi ja harjumusi parandada.
Iseseisvat harjutamist võib tegelikult võrrelda punktide kogumisega mõnes arvutimängus, et uus level lahti saada. Mida rohkem punkte kogud (harjutad), seda kõrgema levelini jõuad. Lõpuks oleneb kõik muidugi sportlase eesmärkidest. Mida suuremad on eesmärgid, seda rohkem peab ka oma arengusse aega panustama.
Kui üldjoontes tuleb iseseisev harjutamine kindlasti kasuks, siis on ohukohti, mida peaks jälgima. Kui harjutada valesti, siis võib areng olla aeglasem ja võib tekkida harjumusi, mida on vaja tulevikus parandada. Samas ma ei muretseks liiga palju võimalike vigade pärast, sest ka iseseisva harjutamise rutiini tekkimine on kasulik.
Eelistatud on variant, et noor teeb harjutusi õige tehnikaga ja oma taseme järgi. Seega on kindlasti mõistlikum ja kasulikum, kui treener või mõni kogenum mängija noormängijat alguses veidi juhendab, mida, kuidas ja miks teha.
Maailmas on aga palju näiteid, mis tõendavad, et iseseisev harjutamine on ülioluline. Tippjalgpallist on selles osas kindlasti suurim nimi Cristiano Ronaldo, kes on tuntud tööeetika ja iseseisva treeningu poolest. Väga paljud tippjalgpallurid, kes on mänginud Cristiano Ronaldoga ühes võistkonnas, on rääkinud, kui pühendunud mängija ta on – alati esimesena trennis kohal ja viimane, kes lahkub, et saaks võimalikult palju harjutada. Eestist võib tuua näiteks Ragnar Klavani, kes on nii noores kui ka vanemas eas ise arendanud oma tehnilisi oskusi ja pidevalt täiendanud oma mängu ning jõudnud maailma tippklubidesse ja -liigadesse.“
Kui sinu laps teab, et iseseisev harjutamine on tähtis, aga ei tea, kuidas sellega algust teha, siis „Jalgpalli ABC“ on talle heaks teejuhiks.