Kuidas Teil tuli idee kogukonna abiga koolile raamatukogu luua?
Aastaid tagasi oli meie koolil väike ja üsna vananenud sisuga raamatukogu. Ruumipuudusel jagati aga raamatud klassidesse laiali ja nii see oma lõpu leidis. Kui aasta 2022 nimetati raamatukogude aastaks, ei andnud mõte oma raamatukogust enam asu. Ega ma esialgu arvanud, et mina selle tegema peaksin. Ikka keegi teine! Juhtkond võiks näiteks raha eraldada ja küll ma siis raamatuid valida aitaks. Mõtlesin veel, et kui praegu alustame raamatute kogumisega, siis reaalne oleks see avada viie aasta pärast, kooli 20. sünnipäevaks. Kolleegidega rääkides sain kinnitust, et mõte väärib teoks tegemist ja napilt enne raamatukoguaasta lõppu, novembris, tegin kogukonnale üleskutse teha algust raamatukogu loomisega.
Millised olid esimesed sammud?
Kõigepealt tegin videotervituse, et tutvustada mõtet ja edasisi plaane. Lapsed kinkisid koolile nii uusi kui juba loetud lasteraamatuid. Tasapisi hakkas esimene riiul täituma. Õige varsti saime suurepärase uudise: saavutasime Tartu koolide vanapaberikogumise võistlusel 3. koha ja saime auhinnaraha 1000 eurot. Algusest peale võtsime suuna, et võidu korral läheb raha uute lasteraamatute ostmiseks. Ilma meie huvijuhi Anu ja haldusjuhi Urmaseta poleks meil aga võimalustki olnud, just nemad korjasid vanapaberit maa alt ja maa pealt.
Kuigi 1000 eurot oli hea algus, sain aru, et selle eest just üleliia raamatuid osta ei saa. Nii hakkasin kirjutama kirjastustele, lootuses, et saame mõne raamatu kingiks ja teistele eriti soodsaid hinnapakkumisi. Detsembris korraldasime koolis heategevusliku jõululaada. Poole teenitud tulust andsid lapsed taas raamatukogule. Seega saab öelda, et iga müüja, ostja, meelelahutaja, õnneloosi sponsor ja korraldaja andis oma panuse kogu täiendamiseks.
Tegin raamatukogule Facebooki lehe, et saaksin avalikult jagada loomislugu ja tänada kõiki panustajaid. See oli väga hea otsus, sest just siis tekkis juurde nii toetajaid kui ka kaasaelajaid ja see omakorda andis palju indu. Hoidsin silma peal Marketplace’il ja raamatuvahetuse lehel ja ka sealt olen väga soodsalt head lugemist leidnud.
Kui palju raamatuid olete tänaseks juba kogunud ja kes neid annetanud või müünud on?
Uusi raamatuid on kogunenud umbes 700, lisaks vanast raamatukogust umbes 300 ajatumat ja klassikalisemat teost, mille välja sortisin. Praegu ootame triipkoode, et saaks raamatuid märgistama ja süsteemi lisama hakata. Eks siis saab täpsemalt teada. Lugemisvara on kinkinud meie oma õpilased. Ka mõned sõbrad-tuttavad. Raamatuid on kinkinud ja väga soodsate hindadega müünud kirjastused Tänapäev, Argo, Ersen, Egmont, Varrak, Päike ja Pilv, Hea Lugu, Helios, Pegasus, Glossus, Petrone Print, Koolibri, Postimees. Kuulu järgi on ka Eesti Raamatu, Rahva Raamatu ja Otto Wilhelmi kirjastustel meile pakid kõrvale pandud. Mõned kirjastuste inimesed on saatnud meile paki lausa koduselt raamaturiiulilt. Vesta Raamatud suutis mind aga enim üllatada. Nad saatsid tasuta kõik raamatud, millele soodushinda soovisin, ja lisasid veel juurdegi. Pakid saabuvad peaaegu igapäevaselt. See on tõeliselt äge ja innustav.
Kui aktiivselt raamatukogu praegusel hetkel juba kasutuses on?
Kuna raamatuid oleme aktiivselt kogunud vähem kui kaks kuud, siis praegu raamatukogu kasutuses veel pole. Olen tasapisi riiulid korda sättinud ja kohe, kui raamatud süsteemi pandud, saavad lapsed laenutama hakata. Olin kindel, et enne järgmist õppeaastat pole selleks mingit võimalust, kuid kõik on läinud oodatust palju paremini.
Milline on olnud laste, õpetajate ja vanemate tagasiside uuele raamatukogule?
Õpetajatelt olen saanud väga palju positiivset tagasisidet. Nemad näevad iga päev täituvaid riiuleid ja oskavad seda tööd hinnata. Minu klassi õpilased ja lapsevanemad elavad väga kaasa ja on pakkunud abi. Ka see, kui minu sõbrad ja kogukonnaliikmed Facebooki lehte jälgivad ja postituste alla „meeldib“ jätavad, on positiivne tagasiside.
Miks peate laste lugemisharjumust oluliseks?
Lugemisharjumus parandab lugemisoskust ja loetu mõistmist, mälu, sõnavara, eneseväljendusoskust ja keskendumisvõimet, millega tänapäeva lastel on järjest rohkem probleeme. Lugemine rahustab, aitab kaasa suhtlemisoskuse paranemisele, empaatiale, seoste tekkimisele ja analüüsioskusele. Tundub nagu võlurohi, eks! Ma pean väga oluliseks ka rõõmu lugemisest ja seda, et raamatute lugemine võiks olla arvestatav võimalus oma vaba aja veetmiseks.
Kuidas lapsi rohkem lugema meelitada?
Märksõnad on eeskuju, järjepidevus, valikuvõimalus ja õiged raamatud.
Alustada tuleb varakult – igapäevased raamatute vaatamised, arutlused, õhtused ettelugemised. Lugemisvara võiks olla lapse käeulatuses. Vanemate eeskuju on kindlasti väga oluline. Raamatute kinkimine, ostmine ja laenutamine võiks kujuneda harjumuseks. Kui aga vanemad arvavad, et raamat pole tore kingitus, siis lapsed kasvavadki selle tundega.
Väga suure osa saavad ära teha algklassiõpetajad. Kui lastele ette loeme ja enda loetud lugusid tutvustame, siis tekib neil huvi. Kui õpetaja loeb, oskab ta lapsele vastavalt tema võimetele ja huvidele soovitada kõige sobivamaid raamatuid. Ma ei poolda seda, et klassitäis poisse ja tüdrukuid loeb alati sama raamatut ega ka lugemiskontrolle. Eelistan erinevaid loovtöid ja seda, et lapsed oma raamatuid üksteisele jooksvalt tutvustavad. Kindlasti on tähtis kodu ja kooli koostöö ning ühine väärtusruum. Esimeses kooliastmes on oluline tekitada lugemishuvi ja -harjumus. Teises kooliastmes võiks seda toita ja säilitada. Ka siis võiks õpilastel olla suurem vabadus oma raamatuid ise valida
Millised on Teie lapsepõlve lemmikraamatud?
Lugesin lapsepõlves palju. Mõnikord suviti lausa ootasin, et ilm oleks kehv ja saaks rahus päev läbi lugeda. Päris esimesi lemmikuid ei mäleta, aga ega ma vastusega originaalne pole. Astrid Lindgreni „Bullerby lapsi“, „Hulkur Rasmust“ ja „Meisterdetektiiv Blomkvisti“ lugesin ikka väga palju kordi. Mingil hetkel tulid juurde Sherlock Holmesi lood, mille üle tagantjärele imestan. Meie külas oli väga tore raamatukogutädi, kes innustas mind lugema täiesti märkamatult. Tema soovitused kasvasid koos minuga. Mäletan väga hästi, kuidas neelasin esimesi noortekaid – Silvia Rannamaa „Kadri“ ja „Kasuema“, Klára Jarunková „Ainuke“, Heljo Männi „Miks sa vaikid“ ja Leelo Tungla „Neitsi Maarja neli päeva“.
Millised tänapäevased lastelood on Teile kõige rohkem meeldinud?
Loen uuemat lastekirjandust päris palju ja meeldivate raamatute loetelu läheks väga pikaks. Eriti mudilaste raamatute hulgast. Julgustan lastele ette lugema ka värsivormis. Mulle ja mu lastele meeldivad väga näiteks Anti Saare „Suur koogitegu“, Julia Donaldsoni raamatud ja Dr. Seussi „Kaabuga kass“, mis on küll juba vana klassika uues kuues.
Armastan Roald Dahli raamatuid. Need ei käi küll tänapäevaste raamatute alla, kuid nende sisu ei vanane. Koolilaste raamatutest on jäänud mulle eriti positiivselt meelde Maja Lunde „Lumeõde“, Maria Parri „Vilgukivioru Tonje“, „Vahvlist südamed“ ja Anja Portini „Raadio Popov“.
Kauaks jäävad meelde raamatud, mis on kuidagi raputanud, puudutanud, mõtlema pannud või kus lugu ja illustratsioonid moodustavad eriti ilusa terviku.