Raamatu pealkiri on „Me oleme superkangelased. Peaaegu“ ning see räägib Moritzist ja tema papsist, kes tahavad saada superkangelasteks. Kuna paps on vanem, siis tema teab täpselt, et selleks läheb vaja julgust, otsustavust ja nutikust. Aga mitte ainult, sest superkangelaseks saamiseks tuleb treenida. Täpselt samamoodi nagu treenivad need, kes tahavad saada olümpiavõitjaks või maailmameistriks. Niisiis treenivad ka Moritz ja paps andes teineteisele ülesandeid, mille täitmiseks tuleb kõik mängu panna.
Esmapilgul vaadates ei tundu ülesanded sugugi keerulised, aga tegelikult on päris raske minna pagariärisse kuklit ostma, kui sa oled alles väike poiss ega pole kunagi üksinda poes käinud. Eriti kui leti taga seisev puhmas kulmudega pagar paistab nii hirmutav, et tema ees suu lahti tegemine tundub peaaegu võimatu. Või kui saadki suu lahti, siis äkki ei suuda meelde tuletada, mida sa täpselt ostma pidid. Või hakkad kogelema ja punastad ning kõik teised jäävad sind vahtima. Siis tahaks küll parem maa alla vajuda. Aga kui sa oled superkangelane, siis sa ei vaju, vaid leiad väljapääsu.
Samuti ei tundu esiotsa kuigi keeruline ülesanne kellelegi korraks naeratus suule võluda. Ometi on see peaaegu ilmvõimatu, kui tolle inimese näol ei ole veel kunagi naeratust nähtud. Kui teda kõnetada, leiab ta kohe mitu asja, mis on halvasti. Näiteks, kui öelda, et aed on kaunis ja te teete aias suurepärast tööd, siis teatab hädaldaja: „Mõtlen ikka, et ega ma seda enam kaua teha ei jaksa, mu selg valutab, mu jalad, mu...“. Kui juhtida tähelepanu ilusale päikeselise päevale, kõlab vastuseks: „Selle kuumusega tuleb ju nii palju kasta.“ Aga mingi võimalus peab ju olema, et ka kõige suurem hädapasun lõpuks naeru lagistama hakkaks. Sellele ja teistele sarnastele küsimustele tulebki Moritzil ja tema papsil lahendus leida.
On väga vahva, kui isad ja pojad tahavad ja suudavad olla teineteise jaoks superkangelased. Superkangelane ei pea olema võimeline minema läbi seinte või võitlema seitsmepealise lohega, vahel piisab täiesti, kui ta suudab ajada naabritädiga paar sõna lahket juttu või teatada kurjale korteriomanikule, et WC-pott on loksuma hakanud.
„Me oleme superkangelased. Peaaegu“ on südamlik lugu ühe isa ja poja tegemistest. Siit tuleb hästi välja, et lihtsad igapäevased tegevused võivad vahel olla igaühe jaoks ületamatult rasked. Läbi väikese huumori ja üksteise julgustamise saab aga teineteisele toeks olla ja kõik keerulised olukorrad julguse, otsustavuse ja nutikuse abil lahendada. Viimaks on ka Moritzi ja papsi aardelaegas igapäevaste kangelastegude käigus hangitud maagilisi esemeid täis ning Moritz ja nad ongi superkangelsed. Või noh, peaaegu.
Me oleme superkangelased. Peaaegu
Autor Silke Wolfrum
Illustreerinud Marie Geissler
Tõlkinud Kadri Metsma
64 lk, 170x240, kõvad kaaned
NB! Vesta raamatulaadal on raamat saadaval jõuluhinnaga.