Kas koduremondi raha börsile panek on risk?
Kahtlemata on see risk. Oletame, et te tahate kevadel 2024–2025 alustada remondiga. Selleks hetkeks on arhitektil joonised valmis ja ehitusluba käes. Seega on teil suures pildis kaks aastat aega raha kasvatada. Selle ajaga imet ei tee, aga rahatarkus ka mööda külge maha ei voola.
Mida sa ise teeksid? Kas julgeksid?
Läbisin sarnase teekonna aastatel 1996–1997. Parkisin korterimüügi rahad börsile ja käivitasin majaremondi. Kui arve tuli, siis müüsin aktsiaid ja maksin arveid. Suvest 1996 kuni suveni 1997 oli õnnelik aeg, sest kõik aktsiad Tallinna Börsil tõusid. Seetõttu oli minu kogemus positiivne. Samas 1998 oli äärmiselt keeruline aeg, sest paljude aktsiate hinnad langesid kordades.
Mida teha languse ajal?
See on hea küsimus. Ka hetkel on langus. Kõigi investorite lemmik Tesla on viimase poolaasta jooksul kaks korda katsunud 1200 USD piiri, kuid hetkel on hind 800 dollarit. Languse põhjuseid on kolm. Turgudel toimub alati peale pikka tõusu korrektsioon alla, ka Ukraina sõja uudised tekitasid langust ja alati võtab keegi võitu välja.
Ma ise väldiks kindlasti riskantseid positsioone ja ei paneks eurosid krüptorahasse ega aktsiatesse, mille käitumist ma ei tunne. Ma julgeks investeerida ehk fondidesse ja Eesti dividendiaktsiatesse, aga sõja tõttu Ukrainas oleksin väga ettevaatlik.
Aga ehitusmaterjali?
Kui on ruumi, kuhu materjal panna, siis võib tõesti investeerida ka ehitusmaterjalidesse ja eriti neil päevil, kui on üleval silt „hinnad miinus 30 protsenti“. On selge, et inflatsioon ei peatu.
Korterid ja majad lähevad järjest kallimaks. Kuidas koguda raha elamispinna ostuks?
Kui olete noor inimene ja plaanite osta lähema kümne aasta jooksul korteri, siis julgen küll soovitada börsiinvesteeringuid, eriti dividendiaktsiatesse. Oma poegadele annan nõu moodustada korralik aktsiaportfell ja koguda korteri esimene sissemakse aktsiaturult. Dividendiaktsiate eelis on see, et dividendid katavad ära vale sisseostu aja. Kui Tallinna Vee aktsiahind on kõikunud viimasel ajal 13,5 ja 15 euro vahel, siis oodatav dividend katab ära teie ärilise riski.
Tallinna Kaubamaja aktsia hind on kõikunud 9–11,5 euro vahel. Hetke kriisis näib 11 eurot olevat üpris tugev vastupanupunkt, kust hind enne dividendi väljamakset läbi ei vaju. Lühiajaliselt on turg muidugi väga närviline.
Kas soovitus on siis ennekõike dividendiaktsiad?
Need on turvalisemad ja lollikindlamad. Kasvuaktsiate omanikud praegu nutavad! Tuntud kasvuaktsia Paypal on kukkunud 308 dollarilt 110 dollari peale, eestlaste lemmik Wise on tipust alla sadanud kaks korda. Mina ei tahaks sellist mäest alla kihutamist oma rahaga kaasa teha, eriti kui raha on vaja kindlaks eesmärgiks. See, mis teoreetiliselt on hea, ei pruugi praktikas nii mõnus olla! Paljud unistavad finantsvabadusest, aga teekond sinna on konarlik. Kui suuri lollusi ei tee ja õnne jätkub, siis on teoorias ka võimalik kohale jõuda finantsvabaduse tõotatud mäele.
Ka laenu- ja hoiuühisused pakkuvad head hinda rahale võrreldes kommertspankadega. Kas neid võiks usaldada?
Kui ma laenu-hoiuühisuse juhtkonda isiklikult ei tunne, siis ma neile raha ei annaks. Kui ma tean, et tegemist on ausate inimestega, kellel on hea valge ja läbipaistev äri, siis ma kaaluks seda sammu. Kui tegemist on võõrastega, oleksin väga ettevaatlik, sest laenu- ja hoiuühisustele ei laiene riikliku tagatisfondi kaitse. Näiteks COOP Panga 5-protsendine võlakiri tundub mulle turvalisem kui nii mõnigi laenuühisus!
Mis veel investeerimismenüü valikus saada on?
ETF ehk indeksfondid, investeerimisfondid, võlakirjad! Ma ostsin oma teise samba pensionifondi investeerimiskontole mitme Swedbank Robur investeerimisfondi osakuid ja need on kõik vee all. Ma arvan, et nad ei jää igavesti vee alla. Kõlab küüniliselt, aga üks traditsioonilisi soovitusi on osta siis, kui tänavatel voolab veri ja müüa siis, kui optimism on tipus.
Kuidas siis sinu pensionifondil läheb?
Sügisel 2021 startis uus mäng. Inimesed said teise samba rahad välja võtta ja asuda ise investori rolli. Asusin ka mina harrastusinvestorina optimistlike pensionikogujate hulka ning üles ehitama oma portfelli. Seetõttu kordasin teooria enda jaoks üle ja analüüsin läbi ka isikliku kogemuse. Jagasin suures pildis portfelli kolmeks: fondid, Eesti dividendiaktsiad ja energeetikasektor. Viimases on paar positsiooni plussis ja mõni miinuses.
Millest raamat räägib?
Esiteks võtsin kokku enda kogemuse, mis algab aastast 1995. Vaatlen, kuidas üles ehitada edukat investeerimisportfelli ja üritan õppida oma ala parimatelt. Teoorias, mis kutsub osa saama turgude pikaajalisest tootlusest, on kõik kaunis, kuid praktikas võib investorit alati tabada juhuslike sündmuste pilv, mis ilusad kavatsused ära nullib.
Kas oled saanud investeerides rikkaks?
Ei ole. See on väga keeruline! Ikka veel õpin ja katsetan. Isegi kui vahel veab, ei ole see piisav, kui panustad väikeste summadega. Seetõttu olen valinud konservatiivse strateegia ja igale poole oma rahaga seiklema ei lähe. Samas ei pea ma koputama laenukontorite uksele.
Esimene kord ajas 1998. aasta kriis tuju ära ja võtsin puhkuse. Teinekord tabas mind 2008 kriis, mis algas tegelikult juba 2007. aastal ja vaatasin mängu veidi eemalt. Kolmas kord sai lihtsalt hea aeg läbi ja pühendusin raamatute kirjutamisele, kuigi väike portfell tiksus edasi ja midagi ka tootis.
Rahasaladused. Kuidas saada rikkaks ja rikkust säilitada
Paavo Kangur
128 lk, 150x210, kõvad kaaned