Eesti kirjandus ei ole ainult mineviku pärand, vaid elav ja mitmekesine tervik, mis kõnetab eri põlvkondi, maitseid ja kogemusi. Emakeelne ilukirjandus rikastab keelt, arendab mõtlemist ning pakub äratundmisrõõmu ja vaimset tuge viisil, mida ükski teine kunstivorm ei suuda asendada.
Eesti kirjanduse päev on hea hetk võtta riiulilt raamat, mis on juba ammu oodanud või avastada midagi uut raamatupoodide lettidelt. Toome meie kirjastuse valikust esile kolm teost, mis näitavad ilmekalt, kui eriilmelised ja tugevad võivad olla eesti lood.
Üks meie lugejate lemmikuid on Katrin Pautsi „Valge aiaga maja". See psühholoogiline põnevusromaan viib lugeja viirastuslikku väikelinna, kus ühe noore naise lootusrikast karjääri hakkab varjutama ema minevikust kerkiv verine saladus. Kolme põlvkonna naiste saatused põimuvad loos, kus mälestused osutuvad petlikuks ja tõde on oodatust valusam. Pole juhus, et see raamat kuulub ka raamatukogude 2025. aasta laenutuste edetabeli tippu – tegu on looga, mis haarab ja jääb kummitama.
Ajaloolise ja dokumentaalsema vaate Eesti saatusele annab romaan „Sõgedus ja karistus“, mille autoriteks on Kuno Ööpik ja Jüri Ööbik. Teos põhineb Kuno Ööpiku rindepäevikul ja lõpetamata käsikirjal ning jutustab noore meremehe Heino Sepa teekonnast läbi 20. sajandi suurte ideoloogiate ja sõjakeeriste. See on karm ja aus lugu idealismist, pettumusest ja ellujäämisest maailmas, kus „kui härjad pusklevad, tallatakse ussikesed lömaks“. Romaan pakub tugevat ainest nii ajaloo- kui ka kirjandushuvilisele lugejale.
Ka nooremaid lugejaid ei tasu eesti kirjanduse päeval unustada. Lastele, ja tegelikult kogu perele, sobib suurepäraselt Asta Kassi „Pahupidi puhkus“. See humoorikas ja eluline lugu kaksikutest, nende koerast ja pöörasest suvest vanaema juures pakub lõbu ja lusti igal leheküljel. Aastakümneid tagasi esmakordselt ilmunud teos mõjub värskelt ka tänapäeval ning Edgar Valteri mustvalged illustratsioonid lisavad loole mõnusa nostalgilise mõõtme.
Eesti kirjandus on meie ühine mälu ja kujutlusvõime. Eesti kirjanduse päeval tasub sellele ruumi teha – olgu see põnevik, ajalooline romaan või lustakas lasteraamat. Iga loetud lehekülg aitab hoida elus keelt, kultuuri ja meie enda lugude jõudu.