Aina rohkem on meie keskel inimesi, kellele looduse õidepuhkemine kujuneb nuhtluseks – nina luriseb sel kõige ilusamal ajal, ja nõnda aastast aastasse.
Anne Veesaare ilust, sportlikkusest ja nooruslikkusest on ikka aeg-ajalt kirjutatud ja räägitud. Üritan teada saada, mis imeväel suudab näitlejanna olla just selline, nagu ta on?
“Aegumatu vanamoor!” pakub ta ise lõbusalt.
Meie luud ja liigesed vajavad hoolt varasest east peale, kinnitab Tallinna Lastehaigla lastearst KARIN UIBO.
Luu- ja liigesevaevad seostuvad enamasti elatud aastate koormaga.
Hans Himanen on loovutanud 33 aastaga 90 liitrit verd ja pälvinud selle eest Teeneteristi.
Doonor saab ise ka tervisele kasu: vereloome püsib ärksana, vererõhk normis – ja immuunsus suurepärane.
Soontes voolamas saksa ja ingeri veri, kuid ometigi tüüpilin
“Kondid valutavad, rõhk hakkab vist langema,” kurdetakse tihti. Sellel on oma tõepõhi all. Kõrgema õhurõhuga ning soojemas ja kuivemas õhus tunnevad liigesed end hoopis paremini.
Reumaatikud on ilmatundlikumad kui teised inimesed.
Mall Värva tehtud fotosid taimedest peaks nimetama portreedeks, sest need ei tutvusta taimset loodust inimesele kasulike asjade, vaid isiksustena.
Taimetark Mall Värva õpetab kooselu taimedega nii oma raamatus “Meie ravimtaimed” kui loengutel.
Värska muda peetakse maailmas üheks ainulaadsemaks ravitoimeliseks mageveemudaks, millele väidetavalt maailmas analoogi ei leidu.
Järvemuda on meremudast aktiivsem ja ka paksem.
Mida kõigepealt ette võta, kui viirusnohu meid tüütama hakkab, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst MARE KALVET.
“Nina tuleb õige soolsusega veega loputada ja vajadusel kasutada turset alandavaid ravimeid, ” ütleb dr Mare Kalvet.
Kas ühe ja sama floksi õied võivad tõesti olla kord roosad ja siis hoopis sinised?
Aed-leeklill ehk aedfloks (Phlox paniculata) ’Nezabudka’ on meie aias uus asukas.