1) Lugemine vähendab stressi
Arvatakse, et stress põhjustab ligikaudu 60 protsenti kõigist haigustest. Näiteks võib see tõsta insuldi ja südamehaiguste riski vastavalt 50 ja 40 protsenti. Muidugi ei saa stressi elust täielikult kõrvaldada, kuid seda saab vähendada, et vältida tõsisemaid terviseprobleeme. Üks võimalus selleks on lugemine.
Ühendkuningriigis Sussexi ülikoolis läbi viidud uuringu kohaselt võib lugemine vähendada stressitaset lausa 68 protsenti ehk isegi rohkem kui muusika kuulamine või jalutamine.
Pole tähtis, millist raamatut sa loed, aga kui suudad sel lasta end täielikult kaasa haarata ning kirjaniku loodud maailmas mõnusasti aega veeta, siis väheneb stressitase. Lugemine ei vii ainult tähelepanu argiasjadest eemale, vaid kaasab kujutlusvõime, stimuleerib loovust ja muudab teadvuse seisundit.
2) Lugemine aeglustab vaimse võimekuse langust
Vanuse kasvades ajutegevus aeglustub ja asjad, mis kunagi tundusid lihtsad, näiteks nime või majanumbri meeldejätmine, võivad muutuda keerulisemaks.
Mitmete uuringute kohaselt võib lugemine aidata vaimse võimekuse langust aeglustada või lausa ära hoida. Sellest võib abi olla isegi Alzheimeri tõve vastu.
2013. aastal leidis Chicagos asuva Rushi ülikooli uuring, et lugemine ja muud vaimselt stimuleerivad tegevused võivad aeglustada dementsust. Neil, kes tegelesid varases ja hilises elus lugemise, kirjutamise ja muude loovate tegevustega, ilmnesid väiksema tõenäosusega füüsilised dementsuse tunnused.
3) Lugemine kindlustab parema une
Nutitelefonidest on saanud paljudele tavaline uinumiseelne kaaslane, aga uuringute kohaselt ei soodusta Facebooki kerimine või Instagramis postituste vaatamine und. On tõestatud, et nutiseadmete kasutamine vahetult enne magamaminekut on seotud lühema unega ja selle kehvema kvaliteediga. Põhjuseks on eelkõige ekraanilt kiirgav valgus, mis vähendab ajus melatoniini tootmist, aga just see hormoon ütleb meile, millal magada.
On ka teada, et magamaminekueelse rituaali loomine, näiteks raamatu lugemine, kindlustab parema une, sest hõlbustab üleminekut ärkveloleku ja magamise vahel. Seega polegi vaja muud põhjust, et vahetada enne uinumist nutitelefon raamatu vastu.
4) Lugemine parandab sotsiaalseid oskusi
Kuigi paljud inimesed näevad lugemises võimalust põgeneda pärismaailma ja teiste inimeste eest, on uuringud näidanud, et lugemisest on kasu ka enda sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Nimelt selgus ajakirjas Science avaldatud uuringus, et ilukirjanduse lugejatel on lihtsam mõista, et teiste inimeste uskumused, soovid ja mõtted erinevad nende omadest.
Kuna ilukirjandus võimaldab suhestuda eri tüüpi tegelastega, toob see kaasa suurema empaatiavõime teiste suhtes.
5) Lugemine suurendab intelligentsust
Kindel on see, et mida rohkem loed, seda rohkem asju teada saad. Samuti pole kahtlust, et lugemine suurendab sõnavara. Rikkalikumat sõnavara seostatakse aga omakorda suurema intelligentsusega. Veelgi enam, mida varem ja soravamalt laps lugema hakkab, seda intelligentsemaks ta tõenäoliselt muutub. Ajakirjas Child Development avaldatud uuring näitas, et lapsed, kelle lugemisoskus oli 7-aastaselt parem, saavutasid IQ-testides kõrgemaid tulemusi kui nõrgema lugemisoskusega lapsed.
Kõike eelnevat arvesse võttes võivad innukad lugejad kindlad olla, et nende valitud ajaviide toob tervisele ja heaolule palju kasu. Juba prantsuse kirjanik ja filosoof Voltaire ütles: „Lugegem ja tantsigem. Need kaks meelelahutust ei tee kunagi maailmale halba.“