Vesta Raamatud on välja andnud kaks toredat kinkeraamatut: „Sinule vanaemalt. Minu elulugu“ ja „Sinule vanaisalt. Minu elu“, mille abil saab vanavanem kirja panna enda elu loo nii oma laste kui ka lastelaste jaoks. Seda tasub teha, sest perekonnalugudel on väga suur väärtus. Need aitavad mõista, kust me tuleme ning miks me oleme just sellised nagu oleme. Tõsi, lähedastega kohtudes räägitakse ju ka aeg-ajalt naljakaid, huvitavaid ja õpetlikke lugusid minevikust, kuid need kipuvad kiiresti ununema. Raamatusse mustvalgel kirja panduna on aga võimalik ajalugu igal ajal uuesti ellu äratada ja meelde tuletada.
Vanaemadele ja vanaisadele täitmiseks mõeldud raamatute loogika on väga lihtne. Alustuseks saab kirja panna oma sünniloo ja tutvustada oma ema, isa, õdesid ja vendi, siis kirjutada lasteaia- ja kooliajast, peretraditsioonidest, sõpradest, unistustest ning nõnda edasi kuni tänapäevani välja. Lõpetuseks saab üles tähendada elutarkused ja õpetused, mis on tulevaste põlvedega jagamist väärt.
Kirjutamise muudab lihtsamaks see, et raamatusse on valmis trükitud väikesed spikrid küsimustega, mis aitavad meenutusi kirja panna. Samuti on lisatud kastikesed, kuhu kribada eriti tähtsad mõtted ja eredaimad mälestused. Lõppu on jäetud tühjad leheküljed, kuhu saab kleepida fotosid või miks mitte väljalõiked ajalehest, arvutis valmis trükitud teksti või mõne muu mälestuse. Olgu selleks lapselapse joonistatud sünnipäevakaart või hoopis mõni alles hoitud ristikheinaleht. Fantaasial tuleb vaid pisut lennata lasta, et üks hindamatu raamat kokku saaks.
Selles ei ole kahtlust, et vanavanemate kogemused on talletamise väärilised. Esiteks annab oma loo kirjapanemine põhjuse olnut meenutada ja ilusaid hetki uuesti läbi elada. Võib-olla pole vanaema või vanaisa juba ammu mõelnud esimesele koolipäevale või sellele, kuidas oma kallimaga kohtus. Veel vähem on ta ehk mõtisklenud selle üle, kelleks ta lapsepõlves saada tahtis või milline oli teismeea pööraseim seiklus. Kui vanu fotoalbumeid juurde sirvida, avab see mälestustelaekaid veelgi rohkem. Hea põhjus kirjutamiseks on seegi, et kui mitte noorena, siis vanemas eas hakkab iga inimene oma juurte vastu sügavamat huvi tundma ning vanavanemate kirjapandut on kunagi hiljem väga põnev lugeda. Kirjutada tasub ka seetõttu, et maailm muutub helikiirusel ja pidevalt leiutatakse midagi uut. Kui tänased vanaemad ja vanaisad ilmale tulid, ei osanud keegi mobiiltelefonidest ega internetist undki näha. Praegu sündivate laste jaoks on need vidinad igapäevaelu osa. Kui aga vanavanemad oma elu jagavad, saavad lapselapsed väga lähedasest allikast teada, mismoodi ikkagi oli siis, kui neid veel ei olnud. See on ju ääretult põnev!
NB! Eriti vahva on, et kui kinkida saabuvateks jõuludeks vanaemale või vanaisale raamat, siis on lootust järgmisteks jõuludeks see koos väärtuslike lugudega tagasi saada.
Sinule vanaemalt. Minu elulugu
Koostanud Kaja Prügi
64 lk, 170x210
kõvad kaaned