Parimad krimiromaanid on kirjutatud väga nauditavalt. Asi ei ole selles, kui räiged on kurteod või kui ohtralt voolab verd. Head krimiautorid loovad lugusid, mis on nii tõetruud ja veenvad, et panevad lugeja tundma nagu ta oleks ise tegelikult kohal, hõljuks peategelase selja taga ja jälgiks, mis edasi saab. Head krimikirjanikud on kõnekad, fantaasiarikkad ja imeliselt loomingulised. Nad suudavad luua üllatavate pööretega süžee, aga ehitavad selle üles nii loogiliselt, et lugejal ei teki kahtluse varjugi, et asi ei võinuks nii olla. Võite uskuda, et see ei ole tegelikult väga kerge ülesanne. Nauding sellest, et keegi on suutnud välja mõelda midagi nii usutavat, kõhedust tekitavat ja originaalset ongi üks suur põhjus, miks krimilood nii köitvad on.
Teisest küljest aitab põnevusjuttude lugemine tundma õppida inimloomust ning tekitab kujutlusvõimet ja uudishimu. Ütleb ju juba krimikuninganna Agatha Christie raamatutes kuritegusid lahendav miss Marple, et tegelikult on inimloomus väga lihtne, aga selle mõistmiseks tuleb inimesi jälgida, osata asju tähele panna ja nende vahel seoseid luua. Tunnustatud krimikirjanikud aitavad lugejatel inimloomuse tumedamaid tahke paremini mõista, andes samas nutikate detektiivide abil võimaluse osa saada ka särava mõistuse tegutsemisest. Tänu viimasele saame ka kinnitust, et oma mõistust võime alati kasutada, ükskõik kus me füüsiliselt asume või millises seisukorras oleme. Juba mainitud Agatha Christie juttudest tuntud Hercule Poirot lahendas ju kuritegusid peamiselt oma hallide ajurakkude abil ning Rex Stouti raamatute kangelane Nero Wolf ei lahkunud oma tugitoolist üldjuhul kaugemale kui maja katusel asuvasse orhidee kasvuhoonesse, aga sellegipoolest lahendas kuritegusid mängleva kergusega.
Emotsioone tekitanud ja mõtlema pannud raamatud avavad uusi uksi ka teistega suhtlemiseks. Lugemine iseenesest on küll üksildane tegevus, kuid üha suurem hulk inimesi loob lugemisgruppe, vahetab teoseid ja koguneb raamatute ja autorite üle arutlema. Olgu siis päriselt kellegi kodus või kohvikus või virtuaalselt mõnes Facebooki grupis. On ju huvitav teada, kas kaaslased arvasid ära, kes oli mõrvar või mis oli suur saladus tegelase minevikust. Või kas nemad ka ei saanud enne und, kui raamatu viimane rida oli loetud, sest lugu oli lihtsalt nii põnev.
Põnevusjuttude valik on tänapäeval väga lai. Kui ei tea, mida valida, siis tasub pilk pöörata auhinnatud või bestselleriks saanud teoste poole. Mitmed eesti keelde tõlgitud põnevusjutud ongi kullaprooviga just seetõttu, et need on pälvinud mitmesuguseid auhindu ja võitnud suure hulga lugejate südameid. Võtame näiteks iiri kirjaniku Catherine Ryan Howardi, kelle „Valetaja tüdruku“ lisas Guardian 2019. aastal 50 silmapaistvaima naisautori kirjutatud kriminaalromaani hulka või kelle romaan „Eimidagimees" valiti 2020. aastal Iiri viie parima krimiloo hulka. Rootsi kirjaniku Maria Adolfssoni Doggerlandi sarja kriminaalromaanid on aga saanud vaieldamatuks rahvusvaheliseks bestselleriks. Neid on tõlgitud koguni 19 keelde ning ainuüksi Rootsis on neid müüdud üle 325 000 eksemplari.
Märtsis on paljud Vesta põnevikud väga hea hinnaga. Vaata lähemalt!