„Kogu aeg on vaja midagi kõpitseda, see on vana maakoha paratamatus,” sõnab muusik Tõnu Timm (54) ehk Tõun, kes meeleldi keskenduks Matsalus üksnes loomingule, kui nii vaid võimalik oleks.
Siinne rahu kõlab kui tervitus – mõnekümne meetri kaugusele jääv
Kes järjepidevalt suvistel Tallinna keskaja päevadel käinud, see ilmselt teab, et Pihla Leena on just see pisike tüdruk, kes kunagi isa sepatöö kõrval koos õdedega laadal suppi jagas ning kedervarrega lõnga ketras.
Elva linna piiril Karv ja Sulg loomaparki pidavad Kristi ja Jaanus Sinimäe jätsid korterieluga hüvasti ja võtsid loomad umbes 20 aastat tagasi. Linnas pudulojuste pidamine aga kõigile möödujaile ei meeldi.
Els Himma hinge tegi orelimuusika pesa juba siis, kui ta oli alles laps: “Mäletan selgesti esimest orelihelide kuulamist. Külmal lumisel talveõhtul võttis vend mind Toomkirikusse harjutamisele kaasa ja pani suurde pimedasse ruumi pingile istuma.
Talv pole tänapäeval enam mingi takistus ehitamiseks. Sel aastaajal on ka omad positiivsed aspektid. Talvel on ehitusmeestel rohkem aega kui suvel ja ka materjalid saab kätte kiiremini.
Kodukontor on paljude inimeste jaoks proovikivi, sest töö tungib meie isiklikku privaatsesse ruumi, kus tavaliselt on peategelasteks lapsed, lemmikloomad, hobid, head raamatud ja paljudel ka aiatöödele kutsuv aed.