Venemaa ja NATO suhted on teravad, kuna NATO alustab Põhja-Norras oma kõigi aegade suurimat talveõppust. Venelased tunnevad, et neid provotseeritakse ja alustavad omaenda „õppust“ Venemaa poolel Norra piiri ääres. Sündmuste ahel hakkab hargnema, kui NATO lennuk F-16 satub kahe riigi piirialal vastasseisu Venemaa lennukiga ja tulistatakse alla. F-16 pardal on saami-norra päritolu naispiloot Ylva Nordahl ja USA õhujõudude üks parimaid hävitaja piloote John Evans.
Ylva kutsus jätkuvalt abi, kuid teadis, et nad ei saa vastust. Mõtted tormasid ringi. Kui nad jõuaksid Varangeri poolsaareni, saaksid seal katapulteeruda, ta vahtis horisondi poole, lootuses näha maad, kuid nähtavus oli vilets, lund sadas ja tuul puhus kõvemini. Torm oli alanud. Ylva nägi vaevu lennukitiibu.
John suutis seni lennukit õhus hoida. Tormihoogude vahel märkas ta maa kontuure ja navigeeris selle järgi, mis ta nägi. Lumetuisk võis sama hästi olla ka liivatorm. Kõikuva ja kiirust kaotava lennuki ebanormaalne heli oli talle närvisüsteemi sööbinud. Standby-kompass kokpitis näitas, et nad olid vajalikust kursist veidi ida pool, aga kus nad täpselt olid? Kui kaugele itta olid nad lennanud?
Mootori mehaaniline surin reetis, et kütus on otsa saanud. Kui John seadis lennuki kaugesse laskumisasendisse, peatus mootor täielikult. Lennuk langes pilvedesse ning kadus rahe ja jää halli massi.
Vahejuhtum vallandab tõsise poliitilise kriisi, milles nii Venemaa kui NATO tõlgendavad juhtunut rünnakuna. Esialgu ei tea keegi, mis sai F-16 pilootidest, kuid neil õnnestub katastroofist eluga pääseda. Nemad ainsana võivad kõikehävitava konflikti vallandumist peatada. Ylva ja John püüavadki ületada riigipiiri ja Norrasse jõuda, et paljastada, mis tegelikult juhtus. Nad peavad jalgsi läbima jäätunud tundra, vaenlane kannul, et jõuda tagasi Norrasse ja peatada katastroof, mis võib viia kolmanda maailmasõjani. See on võitlus ajaga, kuna nii Venemaa president, NATO peasekretär kui ka erasõjatööstus teritavad nuge.
Lisaks sellele, et Ylva ja Johni tegevusest sõltub, kas valla pääseb laastav maailmasõda või mitte, tuleb neil võidelda loodusjõudude, metsloomade, Venemaa eriüksuste kui ka üksteisega. Nad ei tunne teineteist eriti hästi, aga neil ei ole ka kellelegi muule toetuda. Nad peavad üksteist usaldama või neil ei olegi võimalust ellu jääda.
John nägi, kuidas Ylva kõndides endamisi naeratas. Mida kuradit see plika veel naeratab? Puhta lolliks läinud või? Ta mõtles, et peab kaaslase vaimset seisundit jälgima. Ta oli selle noore naise kainest mõtlemisest üleni sõltuv, kui tahab siit veel terve nahaga pääseda. Ja sellise inimese kaine mõtlemine, kes käib ja muheleb endamisi nende olukorras, oli kaheldav. Pagan, miks peab see kõik nii keeruline olema.
„Mayday“ on põnev jutustus, kus lugeja haaratakse kaasa esimesest peatükist. On tunda, et Bøel on dramaturgias kindel käsi, tema näol on ju tegu tuntud filmitegija ja režissööriga. Tänu sellele on ka „Mayday“ üles ehitatud pisut filmilikult. Stseenid vahetuvad kiirelt ega jää venima. Jutustajaid on loos mitu ja seetõttu on lugu korraga hästi jälgitav mitmest vaatepunktist, püsides nii olevikus, aga viies vahepeal ka ajas tagasi. Näidates nii elu eest võitlevaid piloote kui ka NATO ja Venemaa pool toimuvat, aga heites pilgu ka tundras ekslevate tegelaste sisevõitlustesse. Igav ei hakka ühelgi hetkel.
Üle keskmise lugemiselamuse teeb loost eelkõige peategelane Ylva. Ta on karmatu naine, kelle suurim soov on saada sarnaseks oma isaga, endise hävituslenduriga, kes hukkus salapärastel asjaoludel. Üritades koos major John Evansiga ellu jääda ja õigel ajal tagasi jõuda, saab ta oma oskused ja vastupanuvõime täielikult proovile panna.
„Mayday“ on ambitsioonikas raamat, millele lisab hirmutavat realistlikkust praegu Ukrainas toimuv. Dagbladeti arvustuses öeldi koguni, et tegu on Norra krimisensatsiooniga, mis on jahutavalt realistlik lugu sellest, kuidas Põhja-Norrat ähvardab oht saada uueks Krimmiks.
Teine Norra ajaleht VG tõi aga esile, et Grethe Bøe ja tema peategelane Ylva on värsked ja teretulnud täiendused Norra krimiraamatute universumisse. See on värskendav, kui saabub naisautor, kes kirjutab žanris, kus muidu domineerivad mehed – kirjutades autoriteetselt ja tajutava kaalukusega kõigest, alates rahvusvahelisest poliitikast ja põhjapõdrakasvatusest lõpetades hävitajaga lendamisega.
Grethe Bøe
Tõlkinud Kadi-Riin Haasma
336 lk, 140x210, pehmed kaaned