Sellise arutlusega alustab oma jutustust 11-aastane minategelane Felix. Päev, millest lugu algab, ei ole poisi jaoks selline nagu peab. Hoolimata parimatest kavatsustest lõppeb koolipäev direktori manitsuste ja ähvardustega, et kui ta end ei paranda, siis jääb klass lõpetamata. Edasi hakkab hargnema lugu, mis jutustab sellest, kui keeruline võib olla väikese poisi elu, kui ta ei ole päris tavaline, kui enamik kaaslasi tema käitumist ei mõista ning kui tal pole ühtegi sõpra.
Kuigi kõrvaltvaatajale võib tunduda, et Felix ongi pahatahtlik ja rikub meelega reegleid, siis tegelikult see nii pole. Felixil on hoopis oma reeglid, millest ta kuidagi üle astuda ei saa. Ta peab ütlema hommikuti igaühele tere kaks korda ja võtma kaks trepiastet korraga. Tema elu keerlebki suures osas number kahe ümber ning paarituid arve ta ei salli. Need lausa hirmutavad teda. Felixit võib närvi ajada näiteks see, kui ühes puuris elab viis merisiga. „Ma aitasin ühel puuri kitsikusest põgeneda, et neid jääks neli. Neli on hea: täpselt kaks ja kaks,“ kirjeldab autor Felixi mõttekäiku.
Poisi võib endast välja viia ka olukord, kui õpetaja jääb haigeks ja õigekirja tunni asemel hakatakse tegema loodusteaduse katseid. Või kui raamatud on raamatukoguriiulisse seatud vales järjekorras. „Mu peas on hääl, mis ütleb mulle, kui kõik on täiuslik, ja siis mul pole enam tunnet, et koduteel võib juhtuda midagi kohutavat. Üks raamat vales kohas ja kes teab, mis õudse õnnetusega ma silmitsi seisma pean.“
Kirjanik Sally Harris maalib äärmiselt tõetruu pildi sellest, mis toimub ärevushäire ja sundkäitumise küüsis vaevleva lapse mõtetes. Kuidas väike hääleke peas kasvab üha suuremaks ja suuremaks ning ei ole muud valikut kui sellele alluda. Sest muidu ei tunne Felix ennast turvaliselt. Tema saatjaks on pidev hirm, et kui ta ei tee midagi nii, nagu reeglid ette näevad, siis läheb temal ja kogu perel väga halvasti. Just oma eripära tõttu satub Felix keerulisse olukorda. Kuigi pere teda mõistab, läheb ta pidevalt vastuollu õpetajatega ja tal on keeruline sõpru leida − oma reeglitega paistab ta teiste jaoks lihtsalt pahareti ja põikpäise vaidlejana.
Kuigi „Topelt-Felix“ on tõsine lugu, leidub selles ports huumoritki. Näiteks peatükid on numerdatud Felixi moodi ehk ainult paarisarvudega. Raamat annab lootust, et tegelikult on igast olukorrast väljapääs, kui sa ainult ise soovid ja kui sa leiad inimesed, kes sind mõistavad ja toetavad. Paranemine võtab aega, aga see on võimalik.
„Topelt-Felix“ on kahtlemata lugemist väärt. See paneb mõtlema vaimse tervise probleemide ja nendest jagu saamise üle ning julgustab abi otsima. Raamat on pälvinud ka mitu tunnustust. Oktoobris valis Eesti Lastekirjanduse Keskus just selle teose oma kuu raamatuks ning novembris pälvis „Topelt-Felix“ Paabeli Torni auhinna juturaamatute kategoorias. Viimase näol on tegemist Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonna auhinnaga, mida antakse välja alates aastast 2004. Selle eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd.
Autor: Sally Harris
Illustreerinud: Maria Serrano
Tõlkinud: Jüri Kolk
192 lk, 129 x 198, pehmed kaaned