Põhja-Saksamaal aset leidev perekonnasaaga algab proloogiga 1910. aastal, kui perekond Dannebergi vanuselt teine tütar Helene saab kaheksaaastaseks. Helene unistuseks on saada rummikoja juhiks, kuid et ta on naissoost, siis ei võta keegi tema soovi tõsiselt ning tüdrukul õnnestub ainult vahel harva rummimajja pääseda, et selle saladusi tundma õppida. Siiski ei mata üldine vastuseis Helene unistust.
Edasi keritakse aega üheksa aastat edasi, 1919. aasta jõuluaega, mil Dannebergide peretütred on jõudnud teisme- ja täiskasvanuikka. Sel ajal tuleb perekonnal leppida tõsiasjaga, et poeg Albert on jätnud oma elu lahinguväljale. Asi pole ainult noore elu enneaegses katkemises, vaid ka selles, et pidi ju ainuke poeg hakkama juhatama perekonna rummiäri. Härra Dannebergi jaoks ei tule kõne allagi, et üks tema neljast tütrest äriasjad enda peale võtaks. Pigem on ta nõus äri juhtimise perekonna käest ära andma.
Aga õed, kõik üksteisest väga erinevad, ei taha enam elada arusaamade järgi, mis on ammu ajale jalgu jäänud. Nad alustavad võitlust, igaüks omal moel. Nad võitlevad õiguse eest rummimaja juhtida, õiguse eest endale ise abikaasat valida ja ka õiguse eest üldse mitte abielluda. Võitlus viib neid lähemale oma eesmärkidele, kuid kahjuks mitte alati kõige otsemat teed pidi.
Dannebergi-õed on küllaltki erineva iseloomuga, kuid kõik karakterid on väga usutavad ning kui isegi tahaks mõnele raamatukangelasele vahepeal öelda, et miks sa ometi nii teed või räägid, siis tegelikult on põhjuseid väga kerge mõista. Ta teeb või räägib just nii, sest selline on tema isiksus, ta ei saakski sel hetkel käituda teisiti.
Lugu on paeluvalt ja voolavalt jutustatud. Hästi joonistub välja, et igal inimesel on üks väga suur unistus ning kui seda järgida ei saa, kaob elu mõte. Seetõttu ollakse unistuste täitumise nimel valmis tegema nii mõndagi, mis muidu kõne alla ei tuleks. Näiteks abielluma mehega, keda tegelikult armastab su oma õde, või halastamatult valetama oma jumaldatud isale.
Romaan jälgib paralleelselt mitme inimese elu ning puudutab mitmes kohas üsna tugevalt. See näitab ehedalt, kuidas kardinaalselt erinev maailmavaade võib perekonnaliikmed halastamatult kahte leeri lüüa. Ja mis juhtub siis, kui abielluda pimeda armumise tulemusel natsist manipulaatoriga. Või kui mõjutatavad on lapsed, kui neid õigel ajal propagandaga soovitud suunas kallutada.
Kuigi romaani tegevus toimub karmil ajal, kinnitab lugu ometi, et elu läheb alati edasi ja armastus annab jõudu igal ajal. Kuigi perekonnasidemeid lõhub erinev maailmavaade, siis võivad need püsida tugevad ja aidata elust läbi minna, kui üksteisele andestatakse ning kui omavahel avameelselt räägitakse.
Hästi üles ehitatud loo kõrval on autoril õnnestunud luua väga tõetruu pilt tolleaegsest olustikust. Selle loomisele aitas kaasa nii isiklik kogemus kui ka suur hulk tööd. Järelsõnas märgib Sybille Schrödter, et veetis oma lapsepõlve ja noorusaja Flensburgis, aga teadis väga vähe ajaloolistest seikadest, millest romaan räägib. Nendeni jõudmiseks uuris ta ajaloolist kirjandust ning vestles mitmete inimestega, kes teda kahe maailmasõja vaheliste aastakümnete kohta valgustasid. Tulemuseks on ajastutruu, realistlik ja sügavalt puudutav perekonnalugu.
Sybille Schrödter
Tõlkinud Piret Pääsuke
496 lk, 148x210, pehmed kaaned