Emma Averell on Sarah Pinborough’ psühholoogilise põneviku „Unetus“ jutustaja ja peategelane. 40. sünnipäeva lähenemine võib paljude jaoks olla niisamagi stressirohke, aga veelgi enam Emma jaoks, kes teab, et just selles vanuses juhtus tema emaga midagi pöördumatult halba.
Neljakümnes eluaasta on kogu aeg viirastusena mu tulevikus kummitanud, rohkem kui Phoebel, sest teda ei nimetanud ema kunagi hulluks lapseks. Minule sosistas ta mõnikord, et lähen samamoodi hulluks nagu tema, sisistas seda mulle näkku, surudes sõrmed mu õlavartesse. Et ka minus on halb veri. See on pärilik. Emaga veedetud lapsepõlvest mäletan enamjaolt väikseid jupikesi, ainult viimane päev on selgelt meeles. Phoebe mäletab rohkem, aga ta oli ka kaheksane, mina olin vaid viiene. Toona olime rohkem õdede moodi. Lähedased. Ja siis saabus too õhtu, mis meid kõiki üksteisest lahutas.
Nõnda hakkavad kahtlused saatusliku kuupäeva lähenedes üha rohkem Emmat painama. Asi muutub eriti hulluks 12 päeva enne sünnipäeva. Advokaadina töötav pereema püüab ebausku ja hulluks ajavaid mõtteid tagasi tõrjuda, aga kui järjest juhtub asju, mida ta ei suuda iseendalegi selgitada, süvenevad kahtlused veelgi. Üha räsivamaks muutuv olukord kodus ja tööl tõmbab Emmat aina sügavamale kuristikku. Talle hakkab tunduma, et keegi jälgib teda, ta ei mäleta enam asju, mida ta väidetavalt on teinud ning peas hakkavad tekkima imelikud mõtted. Kuid mis kõige hullem – ta ei saa enam öösiti magada. Ja unetus on metsikult kurnav. Iga öö on justkui lahinguväli, aga ta ei tea, kes täpselt on vaenlane ning miks ta temaga üldse võidelda soovib.
Naine ei julge abikaasa Robertiga oma muret ja mõtteid jagada, sest siis peaks ta üles tunnistama ka oma vale, et tema ema on ammu surnud. Robert on seni olnud kodune, et naine saaks karjääri teha, aga paistab nüüd läbi elavat isiklikku keskeakriisi ning suhted kodus muutuvad aina pingelisemaks. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et nende teismeline tütar on ülepeakaela armunud endast poole vanemasse abielumehesse ja väike poeg hakkab joonistama hullunud naist, kellel on liiga suur sarnasus Emmaga.
Selle tohuvabohu keskel ilmub pärast pikka eemalolekut Hispaaniast kohale Emma õde Phoebe, kelle kohalolek suurendab pidevalt survet ja pinget, sest õdede mõtted mineviku ja tuleviku osas ei kattu sugugi.
Emmat vaevavad küsimused. Kas hullus on pärilik, nagu ema alati väitis? Kas ta saab veel kunagi normaalselt magada? Kas ta võib selles häguses, pooleldi ärkvel olekus oma perele haiget teha, nagu tegi tema ema? Kas kõige taga võib olla mõne kliendi pettunud abikaasa kättemaks? Või on tema ümber toimuvatele kummalistele sündmustele mõni muu seletus?
Kui Emma saab mõrvasüüdistuse, on tema intensiivne hirm ja klaustrofoobne tunne, et maailm tema ümber hakkab sulguma, peaaegu käegakatsutav. Paranoia kasvades saab igaüks aru, et peategelane vajab palju rohkem abi, kui retsepti alusel väljastatavatest unetablettidest saab. Ühel hetkel pole tal aga enam mitte kedagi, kellelt abi paluda.
„Unetus“ on kaasakiskuv ja tume psühholoogiline, hämmastavate keerdkäikudega põnevik, milles pinge kerkib õhku juba esimestel lehekülgedel ning võtab vankumatult aina suuremaid tuure. Ta mässib lugejagi enda sisse ega lase lahti. Kes tahab aimu saada, mis tunne on hakata hulluks minema, selle jaoks on „Unetus“ täiuslik maiuspala. Isegi natuke hirmutav maiuspala, aga seda ahvatlevam.
Unetus
Sarah Pinborough
Tõlkinud Piret Orav
344 lk, 148x210, pehmed kaaned
"Unetuse" ja teiste põnevike ning krimijuttude head pakkumised leiad siit.