Kaheksa aastat siin oldud ja kui jätta kõrvale paar nuuskurit, on mu ainus tõeline mure olnud Scotland. Meie naaber allavoolu, nii ta ütleb, ehkki kui aus olla, on minu ainus kinnitus sellele külmadel päevadel puude kohale kerkiv suitsuviirg. Ta ilmus õuele varsti pärast seda, kui olime siia jõudnud, vaikselt nagu vari. Lihtsalt oli korraga seal. Oli august ja puud olid lehes, nii et ma sättisin Finchi tekile täpselt õigesse kohta, et ta oleks varjus, ja kui päike üle taeva läände kaldus, liigutasin teda edasi. Ta oli siis tibatilluke, õppis parasjagu ise istuma.
„Sa ei ole Jake,“ ütles ta, ja seal ta oligi, kolme meetri kaugusel mu selja taga. Saate aru: ma ei näinud teda tulemas, ei kuulnud lehtede krabinat, oksakese murdumist, mitte midagi.
Hüva. Otsustasin samal pilgul, et ma ei saa enam olla Kenny Morrison. Ma pole kindel, kuidas ma seda taibata jõudsin, ma polnud kuu aega näinud ühtegi inimest peale Finchi, ja tema ilmus välja ja ehmatas mind nii hullusti, et suutsin vaevu mõelda, aga ma sain hakkama. Elasime telgis, sest sel hetkel ei teadnud Jake veel, et me seal oleme ja luba küsimata majja sisse kolida ei tundunud õige. Raamatutest olid mul kaasas ainult tädi Lincolni piibel ja „Põhja-Ameerika linnud“ ja küllap see viis mu mõtte lindudele. Linnud mõtteis. Otsustasin põhja-tanukulli järgi Cooperi kasuks. Kes lindudest midagi teab, mäletab, et tanukull on varglik olevus: mõnikord lendab ta madalal maapinna kohal ja siis sööstab üles, et oma saaki üllatada. Igatahes, sestsaadik olen ma olnud Cooper, ka Finchile. Ta pole mind kunagi kuidagi teisiti kutsunud.
„See on eravaldus,“ ütlesin ma.
„Nojaa, aga mitte sinu valdus, mis?“
Kuidas ta seda ütles, rahulikult ja teravalt. Lihtsalt vaatas mulle otsa. Ja kui ta vaatas, tundus nagu näeks ta mu kestast läbi, mu sisemusse, nagu ta teaks kõigest mis seal on, millest ma oleksin tahtnud juba vabaneda.
„Kes kurat sina oled?“
Ta sülitas kõrvale ja tubakat jäi lõua külge. Ta tõmbas räpase varrukaga üle näo ja ütles: „Mulle ei meeldi ei ropendamine ega see toon. Täiesti põhjendamatu. Mina olen Scotland, su naaber. Elan sealpool.“ Ta osutas peaga kalju poole lõunas, kus jõgi käänuliseks muutus. Kui ta pöördus, nägin et tal rippus seljal AK-47. AK-47!
„Pead jahti?“ küsisin temalt relva poole noogutades. Mõtlesin, et mängin lolli, nagu ei saaks aru, mis sorti relvaga on tegemist, jätan talle mulje, et olen lihtsalt üks juhm matkaja siin metsas. Aga tegelikult mõtlesin, mille jaoks tal automaati tarvis läheb? Ja miks ta siin on? Ja mida ma ette võtma peaksin, kui asi inetuks kisub, ja vastus, sain aru, oli – mida iganes. Mul polnud mingeid takistusi, mingeid piire, mida ma ei ületaks, sest kas ma polnud juba ületanud kõik piirid, mida nimetada oskasin? Sellega on nii, et kui oled kord piiri ületanud, kui oled teinud peaaegu kõike, mille kohta kunagi ütlesid, et ei teeks seda iialgi, siis kaob veendumus, et enam sa nii ei teeks.
Ta naeris mu küsimuse peale, kurgust tuleva uriseva naeruga, nagu peaks ta mind idioodiks ja just seda ma tahtsingi. „Jajah,“ kinnitas ta, hambad jõledad ja hallid. „Pean jahti. Jänkukestele.“
Ütlesin talle, et mu nimi on Cooper ning osutasin siis Grace Elizabethile ja laususin: „See on Finch.“ Kui ma ütlesin nime „Finch“, vaatas tütar mulle otsa, nagu oleks see tõesti tema nimi, nagu oleks ta selle ära tundnud ja nii see jäi. Ja ehkki talle oli nime pannud Cindy, kes oli õiget otsides läbi lapanud kümnete tuhandete nimedega paksu raamatu, tundsin ma, et olukorda arvestades on Finch sobiv asendus.
Ta noogutas kergelt. „Cooper sobib kenasti, aga mulle meeldib Kadunud Poeg.“
„Mis see on?“ küsisin ma.
„Kuulsid küll, naaber.“ Ta hakkas naerma.
Temas oli midagi. Midagi petlikku ja katkendlikku ja… mida? Pähe tuli selline sõna nagu „ebamaine“, miski mis pole päris tõeline. Noh, võimalus, et teda ei ole tegelikult olemas, käis mul peast läbi, sest ehkki seda ei olnud juhtunud sellest ajast saadik, kui ma mere tagant tagasi tulin, oli seda juhtunud – olin näinud inimesi, keda tegelikult olemas ei olnud. Aga ebamaine pole päris õige sõna. Imelik. Rahutukstegev.
Tekkis raamatu vastu huvi? Siis telli otse kirjastusest.