Põnevuse armastajatele
Hea valik on Grethe Bøe poliitiline põnevik „Mayday“, mis on kõhedust tekitavalt päevakajaline lugu Vene-Norra suhetest keset Arktika jäävälju. Samal ajal, kui Venemaa ja NATO suhted on jäätunud, alustab NATO Norra põhjapoolseimas maakonnas oma kõigi aegade suurimat talveõppust. See provotseerib venelasi alustama õppusi ka enda pool. Põhisündmustik käivitub, kui lennuk, mille pardal on NATO piloodid Ylva Nordahl ja John Evans, satub kahe riigi piirialal vastasseisu Venemaa lennukiga ja tulistatakse alla. See vallandab suure poliitilise kriisi, milles mõlemad pooled tõlgendavad juhtunut rünnakuna.
Klassikalise krimi eelistajale sobib Sari Rainio ja Juha Rautaheimo nostalgiline kriminaalromaan „Surnud ei vaiki“. Selles muhekrimiks liigituvas loos nauditakse jõulumeeleolu ja otsitakse mõrvarit, kes näib olevat kogu aeg sammu võrra politseinikest ees. Lugu algab, kui ühel 2009. aasta jõulukuu õhtul seisab juhtivkriminaalkonstaabel Ville Karila Helsingis Töölö linnaosas asuvas korteris ja mõõdab pilguga naise surnukeha. Kõik viitab justkui loomulikule surmale, kuid miski häirib Karilat sedavõrd, et ta otsustab abijõud kohale kutsuda. Kui kohtuarst Viola Kaario järgmisel hommikul lahangu sooritab, saab selgeks, et tegemist on mõrvaga. Karila alustab koos kolleegidega keeruliseks osutuvat mõrvajuurdlust. Olgu öeldud, et osa loost saab selles raamatus lahenduse, ent teine osa areneb 5 raamatuga sarja lõpuni. On, mida oodata!
Oliver Pötzschi „Hauakaevaja raamat“ viib aastasse1893, kui Augustin Rothmayer on kuulsa Viini keskkalmistu hauakaevaja. Ta on põikpäine haritud veidrik, kes kirjutab esimest almanahhi hauakaevajatele. Tema rahu häiritakse jõhkralt, kui talle tuleb külla noor inspektor Leopold von Herzfeldt, kellel on vaja surmaeksperti: mõrvatud on mitu teenijatüdrukut, kõik nad on julmalt teibasse aetud. Mehed asuvad asja uurima ning peavad nentima, et glamuurse maailmalinna väravate taga avanevad sügavad kuristikud.
19. sajandi lõpu Viini lõhnad ja värvid, teaduse õitseng kõrvu äärmise vaesuse ja lokkava kuritegevusega on taustaks võigaste ja esmapilgul üksteisega mitte seotud mõrvade uurimisel ja lahendamisel. Sellest krimiromaanist leiab lugeja kõike, mida ajaloolisest ilukirjandusest otsib.
Spordisõpradele
Spordisõpru võib rõõmustada tänapäeva suurimatest jalgpallistaaridest jutustava raamatuga „Messi vs. Ronaldo“. Peaaegu kaks aastakümmet on need mehed teineteist kannustanud. Et saada kõigi aegade suurimaks, tuli kõigepealt saada teisest paremaks. Raamatus räägitakse lahti Messi-Ronaldo vastasseisu algusaastad ja kujunemislugu, järeldused jäävad aga lugeja teha. Saab teada, kuidas kaks jalgpalligeeniust ühel ja samal ajal esile kerkides spordimaailma pea peale pöörasid ja selles toimuvatele muutustele hoogu andsid.
Mootorispordi austajatele sobib „Vormel 1 kuulsused“, kuhu on koondatud lugusid inimestest ja sündmustest, kes või mis on mingil moel teistest rohkem esile tõusnud ja mõjutanud vormel 1 arenguid ning jätnud märgi selle spordiala ajalukku. Juttu on ka neist, kelle teod, oskused ja väärtused kipuvad unustusse vajuma ning vajaksid meeldetuletamist. Kümne teema vahele on pikitud mitmesuguseid fakte – enamjaolt kindlasti vähetuntud, kuid huvitavaid ja põnevaid, kasulikke või kasutuid.
Ajaloohuvilistele
Ajaloohuvilisele on köitev lugemine „Jalta tütred. Churchillid, Rooseveltid ja Harrimanid – armastuse ja sõja lugu“. See on rääkimata lugu kolmest noorest naisest, kes saatsid oma kuulsaid isasid Jalta konverentsil 1945. aasta veebruaris. Igale naistest on omane tugev perekondlik lojaalsus ja poliitiline taip, saateks omavahel põimunud romansid. Kathleen Harriman oli tippsuusataja, sõjakorrespondent ja USA suursaadiku Nõukogude Liidus Averell Harrimani tütar. Suurbritannia kuningliku õhuväe ohvitser, näitlejanna Sarah Churchill oli pühendunud oma geniaalsele isale, kes sai sageli tuge tütre poliitilisest nutikusest. Roosevelti ainus tütar Anna saabus Jaltasse isa kõige hävitavamate saladuste hoidjana. See on tähelepanuväärne lugu isadest ja tütardest, kelle suhteid pani proovile ja tugevdas ajalugu, mille tunnistajaks nad olid, ja tulevik, mida nad koos kujundasid.
„Pimeduse kuningannad“ on ajalooline raamat Merovingide dünastiast, elustades kaks poolenisti unustusse vajunud ja mütologiseeritud Frangi riigi kuningannat, Brunhildi ja Fredegundi, ning seades nad keskaegses ajaloos oma väljateenitud kohale. Loos põimuvad varakeskaegsed monarhid, Frangi riik, taplused ja maadejagamised. Ent tollessegi aega jagus poliitikat ja diplomaatiat ning ehk on paljudele üllatav, et päris mitu aastakümmet valitsesid Euroopa südames naised: kaks kuningannat, kelle valitsemisajast me ajalootunnis palju ei kuule, kuid kelle elusaatuse mõju on Euroopa kultuuris näha tänapäevani. See lugu kõlab kui seiklusjutt, ent põhineb teadusuurimustel ja ajalooannaalidel – ning pärast selle lugemist ei pruugi te Wagneri oopereid või „Troonide mängu“ teleseriaali enam iial sama pilguga vaadata.
Veel rohkem jõuluhinnaga raamatuid leida Vesta Raamatulaadalt.