Sue Milleri „Monogaamia“ keskmes on Annie ja Graham. Mõlemad on loomingulised inimesed. Annie on fotograaf, Graham raamatupoe kaasomanik. Nad on harmooniline abielupaar, kelle omavaheline sobivus paistab tulevat nende erinevast iseloomust. Annie on vaoshoitum, rahulikum ega näita oma tundeid nii kergesti kui Graham, kes on seltskonna hing, lõbus, ekstravagantne ja ülevoolav. Ta naudib tähelepanu ning ei soovi kellegagi tülli minna. Kui Graham korraldab raamatupoes kohtumisi kirjanikega või uute teoste esitlusi, siis järgnevad nendele sageli peod paari kodus, kus võõrustamise eest hoolitseb Annie. Neid pidusid naudivad nii külalised kui ka pererahvas ise.
Annie ja Graham on abielus olnud juba peaaegu kolmkümmend aastat, kuid mõlemale on see teine abielu. Neil on seljataga küllaltki tormiline minevik, mis on neid kujundanud ja vorminud. Mõlemal on kogemusi, millest nad oleksid võinud õppida. Kuid eks ole ju nii, et teoorias on asjad alati pisut teistsugused kui praktikas. Ja seda mitte ainult raamatutes, vaid ka päriselt. Nii ka Annie ja Grahami puhul, kelle harmoonilises abielus puhub vahel tõmbetuuli, mis viivad käest kaardid, millega kumbki mängida tahaks, ja pakuvad kätte uusi. Samas pole võimatu, et just uute seas on peidus mõni jokker.
Annie ja Graham on üldjuhul mänginud lahtiste kaartidega ning laotanud teineteise ette ka oma mineviku. Muuhulgas pihtis Graham Anniele, et tema esimene abielu Friedaga oli n-ö avatud suhe, aga naine ei suutnud elada teadmisega, et tema ei olegi üks ja ainus ning hoolimata suurest armastusest mehe vastu, otsustas koos pojaga ära minna. Graham teab seetõttu hästi, et truudusetus on patt, mida kergekäeliselt ei andestata ning tekitab ka endale hingepiina, kuid ometi ei suuda ta oma teiseski abielus kiusatustele vastu panna. Võib-olla vaigistaks aastate möödumine Grahami süümepiinad ning suhe Anniega muutuks endiseks, kui saatus vahele ei astuks.
Selle loo suurim saatuse ninanips ja pöördepunkt ongi Grahami surm. Ühel hommikul ärkab Annie üles ning saab kohe aru, et midagi on väga valesti. Ta vaatab oma meest ja mõistab, et teda pole enam. Naine leinab, aga veel sügavas leinas olles saab teada, et abikaasa pole olnud talle truu. Leinaprotsess on niigi raske, kuid Annie peab lisaks toime tulema tundega, et mees on teda reetnud. Tahes tahtmata tekib küsimus, kas ta pärast kõiki neid üksmeeles koos veedetud aastaid üldse tundiski oma abikaasat? Annie peab rahu sõlmimiseks vaatama kaugele tagasi ning pidama tõsiseid kõnelusi nii oma sisemaailmas kui ka oma lähedastega päriselus.
Annie ja Graham on küll peategelased, kellel autor laseb rääkida oma lugu, kuid üsna suurt rolli mängivad nende ümber teised karakterid ja ka nendel lubab autor jutustada. Läbi Grahami eksnaise Frieda, nende poja Lucase ning Annie ja Grahami tütre Sarah’ saame heita pilgu peategelaste iseloomule ja nende paarisuhtele, aga ka laste ja vanemate omavahelistele lahkhelidele ja armastusele.
Miller oskab hästi edasi anda oma tegelaste siseelu ja valgustada nende mõttemaailma. Ta räägib lihtsas keeles igapäevastest olukordadest, vestlustest ja sündmustest, kus üks asi viib teiseni ning endalegi ootamatult satutakse situatsiooni, mida poleks osanud uneski näha. Autor näitab, kuidas lähedaste inimeste elud ristuvad ning kuidas nende teod ja ilmsiks tulevad saladused üksteist mõjutavad. Küllap juba aimate, et Grahami armusuhe pole selle loo ainuke saladus.
„Monogaamia“ on aeglaselt kulgev lugu. Kui võrrelda seda reisimisega, siis on tegu pigem mitme vahepeatusega matkabussiga kulgemisega kui ilma vahemaandumiseta lennureisiga. Miller uurib üsna põhjalikult, millised elusündmused on teinud tegelastest just need, kes nad on, ega jäta tähelepanu pööramata sellele, mis õieti ühte abielu koos hoiab. Ta vaatleb sügavuti laste ja vanemate vahelise usalduse teemasid ning maalib realistliku pildi ühest tänapäeva perekonnast.
Lugu kinnitab, et kõige rohkem haiget saavad teha meile kõige lähedasemad inimesed, aga kui suudame nendele andestada, siis võime leida rahu. Sügavamate suhteteemade kõrval saame aga osa ka raamatupoe õdusast õhkkonnast ja lihtsatest igapäevasest naudingutest, nagu seda võivad olla hea vein, mõnus õhtusöök sõpradega, hoolikalt valitud lillekimp või armas pehme tugitool. See näitab, et üks elu suuri võlusid peitub oskuses tähele panna ja hinnata kõige lihtsamaid pisiasju, mida maailmal meile pakkuda on.
Sue Miller
Tõlkinud Piret Frey
304 lk, 148x210, pehmed kaaned