Endine politseinik Manfred Nowak ehk Manne on just alustanud rõõmsalt uut aiandusaastat Berliini aiandusühistu Harmoonia esimehena. Alates sellest, kui ta tervislikel põhjustel politseiteenistusest lahkuma pidi, ongi ta kevadest sügiseni veetnud suurema osa ajast oma aianduskrundil, tegutsenud peenarde vahel koos abikaasa Petraga, juhtinud ühistu tegevust ning nautinud suuresti rahu ja vaikust. Täpselt seda kavatseb ta teha saabuval suvel, aga tema rahu rikuvad uued naabrid. Need on Eike ja Caro von Ribbek koos tütrega, kes tulevad otsekui teisest maailmast. Neil ei ole aiandusest erilist aimu, aga nad on väga entusiastlikud. Nad saabuvad uhiuues aednikuvarustuses grilliõhtule. Manne ei kiida heaks külakostiks toodud kinoasalatit ega Caro pidevat jutuvada. Ta tahaks pigem uute naabritega distantsi hoida, aga ei saa, sest kui naabrimees Eike grilliõhtul enda aias suure õhinaga maad kaevama hakkab, tuleb peenrast välja laip.
Endise politseinikuna läheb Manne asja uurima ning näeb ehmatusega, et ta tunneb seda meest, kelle laip naabrite aias lebab. See on tema hea sõber ja endine aianaaber Kalle. Muidugi tuleb kohale kutsuda politsei. Kui Manne uurijale tunnistab, et teab mõrvatut ning et nad ei saanud viimastel kuudel enam eriti hästi läbi, olid koguni riius, siis langeb kuriteokahtlus Mannele. Tema uus naaber Caro on juhtunust väga põnevil ning tahab asja uurima hakata. Seda enam, et laip leiti ju tema krundilt ja naine ei usu raasugi, et endine politseinik võiks kuritöös süüdi olla. Nii hakkabki Manne oma abikaasa õhutusel, aga küllaltki vastumeelselt koos energiast pulbitseva Caroga asja uurima.
Vaevalt saaks Manne ja Caro rohkem erineda. Üks on väga maalähedane, armastab aeda ja aiandusühistu rahu ja rohelust. Teine tahab enda argielust põgeneda, sest on viimastel aastatel peamiselt hoolitsenud oma mehe ja lapse eest ning pannud enda karjääriredelil ronimise tagaplaanile. Üks kannab vanu ja kulunud riideid, teine näeb alati esinduslik välja. Kuna kahe isehakanud detektiivi iseloomud on täiesti erinevad, siis nii mõnigi kord põrkuvad nende arusaamad ning nad satuvad tulistesse vaidlustesse ja ütlevad teineteisele kohati päris teravalt. Siiski on nad hea meeskond, sest Mannel on politseitöö kogemus ja kasulikud tutvused, Carol aga uudishimu, oskus sotsiaalmeediat kasutada ja seda enda huvides tööle panna. Koos sukelduvad nad Kalle minevikus aina sügavamale ning jõuavad kurjategijale palju lähemale, kui neile hea on ...
"Rooskapsas ja surnud peet“ laseb heita pilgu tänapäevase Berliini aiandusühistu ja nende elanike igapäevaellu, aga viib ka ajas tagasi. Sellesse perioodi, kui eksisteerisid veel Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa. Muljetavaldaval viisil sõuab lugu läbi Berliini ajaloo, mis on kohati päris õõvastav, sest teadagi valitsesid kahel pool Berliini müüri täiesti erinevad ideoloogiad. Kes tahtis idast läände pageda, sellel vahelejäämise puhul just pead ei silitatud. Ja selles kõiges on oma osa, miks Eike pidi oma peenrast laiba välja kaevama.
Arvata võib, et need, kes aias sonkida armastavad ja krimilugusid naudivad, saavad sellest raamatust tõelist rõõmu tunda. Humoorikalt ja värske pilguga aiandusühistute mikrokosmost kirjeldav autor Mona Nikolay äratab oma armastusega kujutatud tegelased ellu ja hoolitseb selle eest, et pinget jätkuks lõpuni.
Raamatu saab tellida siit.