„Kuidas ärevusega toime tulla“ on kirjutatud just nimelt noortele, kes tunnevad, et ärevus ei lase elust täit rõõmu tunda ja hirm takistab teha seda, mida tegelikult sooviks. Raamatu autor on kognitiiv-käitumuslikule teraapiale spetsialiseerunud kliiniline psühholoog dr Regine Galanti, kes on pühendunud ärevuse all kannatavate laste ja teismeliste ravile.
Sissejuhatuses tõdeb autor, et igaüks kardab midagi. Karta võib koeri, avalikku esinemist, pisikuid või eksimist – nimekiri on lõputu. Natuke hirmu teeb head, sest see takistab auto ette hüppamast või kõrghoone katuselt alla kargamast. Hirm võib meid sõna otseses mõttes elus hoida. Probleemid algavad siis, kui hirm hakkab inimese elu segama ega lase teha asju, mis on talle olulised.
Regine Galanti on raamatus hästi lahti seletanud, kuidas ärevust ja hirmu leevendada. Ühtlasi aitab ta mõista, miks on sellised tunded üldse vajalikud.
Raamat on jaotatud viieks peatükiks:
- Aju saab ümber treenida
- Mõistuse ja keha seotus
- Toimetulek keeruliste tunnetega
- Mõtete muutmine
- Oma käitumise muutmine
Igas peatükis on selgitatud probleemi olemust, pakutud välja tegevused, harjutused ja tehnikad, mis aitavad keeruliste tunnetega hakkama saada. Raamat on kirjutatud väga lihtsas ja selges keeles. Puuduvad pikad teaduslikud tekstid ja keerulised võõrsõnad, seepärast on seda lihtne lugeda ja loetust aru saada.
Näiteks mõtete muutmisest rääkivas peatükis selgitab autor, kuidas ära tunda mõttemustreid, mis meid ärevaks muudavad, kuidas oma mõtteid aktsepteerida, närivatest mõtetest lahti saada ja mõtlemist elutervemaks muuta. Galanti sõnul ei ole eluterve mõtlemine sama, mis positiivne mõtlemine. Negatiivsed asjad – haigestumine, koduvõtmete kaotamine, tüli sõpradega – juhtuvad ning negatiivsed mõtted ja emotsioonid on elu normaalne osa. Eluterve mõtlemine ei tähenda aga kõige suhtes ebarealistlikult positiivse hoiaku võtmist, vaid kogupildi, nii hea kui ka halva haaramist. Näiteks mõte: „Autojuhtimine on keeruline ja selle selgekssaamiseks tuleb mul palju harjutada“ erineb väga mõtlemisest: „Autojuhtimine on võimatu ja ma ei saa parkimist kunagi selgeks; vanemad peavad mind igavesti ringi sõidutama.“ Esimene mõte ei ole positiivne, aga see kajastab realistlikku arusaama olukorrast.
Samas peatükis on ära toodud praktilised tegevused, mis aitavad mõtteid analüüsida ja elutervet mõtlemist arendada. Näiteks on üks soovitus seada endale muremõtetega tegelemiseks konkreetne aeg – kümme minutit päevas (või kui see tundub liiga lühike, siis kaks korda kümme minutit või üks kord 20 minutit). Kui väljaspool muretsemise aega tekivad ärevad mõtted, siis need tuleb lihtsalt kirja panna, seejärel peast heita ja võtta ette alles siis, kui muretsemise minutid kätte jõuavad. Sellega hakkamasaamine nõuab mõistagi harjutamist, aga pikas perspektiivis vähendab see üldist ärevust ja aitab elu üle kontrolli tagasi saada.
Samasuguseid lihtsaid ja praktilisi selgitusi ja nõuandeid leidub igas peatükis. Raamatus on teste ja küsimustikke enese hindamiseks, et mõista paremini end vaevavat ärevust ja emotsioone ning leida nende vallandajad. Siin on rohkem kui 30 kognitiiv-käitumuslikku tehnikat ärevusega toimetulemiseks koos praktiliste strateegiatega, kuidas hakkama saada selliste emotsioonidega nagu viha ja kurbus. Lisaks rohkem kui 30 teadvelolekuharjutust, et praegusel hetkel visualiseerimise, hingamise ja meditatsiooni abiga ärevusest võitu saada.
See raamat ei ole kasulik ainult noortele, vaid aitab igas vanuses inimesi, keda piinavad ärevus ja mistahes hirmud.
Abiks noortele
Autor Regine Galanti
Tõlkinud Ave Põlendik
192 lk, 152,4 x 228,5, pehmed kaaned