„Kas see võiks olla ideaalne mõrv?
Keegi ei teadnud, et nad on koos. Nüüd on üks neist surnud.
56 PÄEVA TAGASI
Ciara ja Oliver kohtuvad Dublinis supermarketi järjekorras ja hakkavad käima selsamal nädalal, kui COVID-19 jõuab Iirimaale.
35 PÄEVA TAGASI
Kui lockdown ähvardab neid lahus hoida, käib Oliver välja idee kokku kolida. Ciara näeb ainulaadset võimalust suhet edendada, sattumata seejuures pere ja sõprade kriitika ja kontrolli küüsi. Oliver näeb võimalust varjata, kes ta tegelikult on.
TÄNA
Politseiuurijad leiavad Oliveri korterist laguneva surnukeha. Kas nad suudavad kindlaks teha, mis tegelikult juhtus või on ühiskonna lukkupanek loonud kellelegi võimaluse toime panna täiuslik kuritegu?“
Nii tutvustatakse raamatu sisu selle tagakaanel.
Kuna aga „56 päeva“ ei ole veel eesti keeles ilmunud, siis vaatasin üle mõned rahvusvahelised arvamused, mille põhjal saab pisut rohkem aimu, kas on põhjust raamat kätte võtta.
Rte.ee (Ireland’s National Public Service Media)
Jah, see on raamat, mille tegevus toimub aastal 2020, kuid see ei ole sünge lockdown’i romaan. Pandeemia olukord maailmas annab vaid võimaluse ühele väga põnevale müsteeriumile, mis selles loos aset leiab.
Kuid asi pole ainult süžees, juba ainuüksi selle romaani kirjutamine ise väärib tunnustust. 2020 polnud ju nii ammu, kuid praegu tundub see olevat juba mägede taga – kas üldse mäletate lahinguid tualettpaberi pärast? „56 päeva“ teeb suurepärase töö COVID-19 levimise esimeste päevade meeleolu edasi andmisel, mil elu väljaspool kahekilomeetrist raadiust justkui lakkas olemast. Ryan Howard on võtnud selle konkreetse ajahetke ja imetlusväärselt jäädvustanud.
Autoril on liiga palju austust krimižanri vastu, et kasutada mõrva lihtsalt vahendina, et oma kõrge kontseptsiooniga idee ellu viia – selles loos on tõelised ohvrid ja tõeliselt liigutav lõpp.
Arvatavasti kirjutatakse aastast 2020 COVID-19-ga seoses palju romaane, kuid „56 päeva“ ei ole lockdown’i romaan, see on lihtsalt üks parimaid krimiromaane, mida viimasel ajal lugenud olen.
Näitleja, draamaõpetaja ja näitekirjanik Ray Palen
Iga peatükk raamatus on asetatud ajaskaalal erinevatele päevadele tänapäevas ja minevikus. See on Ryan Howardilt geniaalne käik, millega ta suudab lugejad enda peos hoida ja süžee peamised pöörded osavalt sellise jutuvestmise varju peita.
Kui romaan edeneb, on seda raske käest panna, kuna järjest paljastub üllatavaid ja ootamatuid nüansse. Oliveri ja Ciara kohta tekib palju küsimusi, millele tahaks vastuseid saada, ja teada, kelle surnukeha Garda ikkagi leidis.
„56 päeva“ on täiuslik ja kõrgeimal tasemel kirja pandud psühholoogiline põnevik.
New York Journal of Books
Sarnaselt Ryan Howardi põnevikuga „Eimidagimees“ on ka „56 päeva“ juba esimestest lehekülgedest täidetud eelaimustega. Miski pole nii, nagu näib, ja kuigi tegelaste teod, vestlused ja mõtted on lugejani toodud, on võimalik neid ikkagi valesti tõlgendada. See on pingelise atmosfääriga põnevik, mille tegevus leiab aset meie enda lähiajaloos, hetkel, mil pandeemia andis elule ja surmale kogu maailmas uue tähenduse.
The Nerd Daily
„56 päeva“ on kaasahaarav, pingeline ja põnev lugu huvitavate ja ainulaadsete karakteritega, kuid selles on nii palju keerdkäike, et loo sisu kohta saab väga vähe ette ära öelda, ilma et rikuks lugemiselamust.
Siiski võib öelda, et Ryan Howard on krimiromaani üles ehitanud metoodiliselt ja väga teadlikult, lastes lugejal situatsioone näha esialgu ühe inimese pilgu läbi ning näidates hiljem sama ajahetke teise tegelase vaatenurgast, samas midagi kordamata või tempot alla tõmbamata. Sellega, kuidas ta kild killu haaval paljastab valesid või pooltõdesid, mille taga on peidus saladused, annab ta raamatusõpradele ideaalse kaasamõtlemise võimaluse. Väga soovitatav igale psühholoogilise põnevuskirjanduse austajale.
Raamatu saab juba täna tellida siit!